Siin me jälle oleme.

Kütuse hind tõuseb, turg on kõikuv. Ühel nädalal paistab justkui stabiilsus, järgmisel on kütusekulu kasvanud ja äkki muutub iga marsruut, iga kohaletoimetamine veidi kallimaks. Keset seda kõike ei saa sõidukipargi omanikud jätta mõtlemata – mida teha?

Ja kuigi on asju, mida sa ei saa kontrollida, taandub äri juhtimine väikestele tõhusatele otsustele, mis aitavad konkurentsis püsida, eriti kui teised lihtsalt ootavad tormi möödumist.

Tõde on see, et paari sendi säästmine liitri kohta uhkete AI-lahendustega ei anna reaalset tulemust, kui ebatõhus sõitmine maksab sulle vaikselt 10–20% iga paagi pealt.

Tegelik probleem on see, et kütusekaod tulenevad harva ühest ilmsest probleemist. Selle asemel kogunevad need ajapikku selliste igapäevaste harjumuste, märkamatute ebakõlade ja otsuste järelmina, mis tunduvad eraldi väikesed, kuid kogu sõidukipargi peale kokku arvestatuna muutuvad märkimisväärseks. Kiiret lahendust pole – ainult nähtavus, arusaamine ja järjepidev tegutsemine.

Eesrindlikud ettevõtted on need, kes: 

• näevad, kuhu kütus läheb;
• uurivad, mis ei klapi;
• tegutsevad reaalsete andmete põhjal.

Siinses artiklis vaatame niisuguste ettevõtete lähenemist praktiliselt ja samm-sammult alates varjatud ebatõhususte tuvastamisest kuni tegutsemiseni, mis viib mõõdetavate säästudeni.

Sõidukijuhid teevad oma tööd. Tarned saavad tehtud. Kõik sujub kuni vaatad andmeid, mis selle kõige taga on.

• Tund aega tühikäigul võib põletada keskmiselt kuni 4 liitrit kütust.
• Järsk kiirendamine, ootamatu pidurdamine ja mittevajalik kiiruseületamine võivad suurendada kütusekulu 10–20%.
• Marsruut, mida on alati kasutatud, võib olla lihtsalt 20–30 km pikem kui vaja.

5–10 liitrit ebavajalikku kütusekulu päevas ühe sõiduki kohta pole haruldane, kui need tegurid koos esinevad. Kui liitri hind on umbes 1,7–1,8 eurot, on see päevas 8–18 eurot või kuus 250–500 eurot ühe veoauto kohta. Ja seda normaalse turuolukorra puhul.

See ei paista alati dramaatiline välja. Mõnikord on tegemist väikeste ebakõladega tankimisel, kütusega, mis vaikselt kuhugi kaob, või mittevastavustega selle vahel, mida osteti ja mis tegelikult paaki jõudis.

Kuid see kõik kuhjub ja koguneb.

Tööstusandmed näitavad, et kui kütuse kasutust ei jälgita, võivad sõidukipargid kaotada 5–10% kütusest. Park, mis kulutab kütusele 100 000 eurot kuus, kaotab iga kuu 5000–10 000 eurot. Sageli ilma et keegi selgelt näeks, kuhu see kadus.

Teinekord on see aga väga otsene. Üks Maponi klient jagas:

„Me peatusime ööks Saksamaal ja tukastasime kabiinis. Järsku läks Maponi kütusealarm üle kogu parkla tööle. Keegi oli juba hakanud diislit välja pumpama. Nad jõudsid vaid 63 liitrit välja pumbata, enne kui alarm nad minema peletas. Me päästsime peaaegu kogu paagi.“

See on vahe, mille nähtavus loob – mitte ainult kütuse jälgimine, vaid ka selle kaitsmine.

Kui kütusehinnad tõusevad, ei kannata kõik sõidukipargid võrdselt. Mõni tugineb põhilisele jälgimisele või juhuslikele kontrollidele. Teistel on reaalajas andmed ja nad saavad kohe reageerida.

Aja jooksul viivad need eri lähenemised väga erinevate tulemusteni.

Vaatame kolme levinud stsenaariumit.

Ettevõte A otsustab oodata. Nad taluvad esialgset hinnatõusu ja loodavad, et turg stabiliseerub peagi.

Samal ajal nende kulud kasvavad. Marginaalid kahanevad ja hinnamuutused muutuvad vältimatuks – mitte üks kord, vaid korduvalt.

Ettevõte B reageerib, muutes kontrolli tõhusamaks. Nad hakkavad marsruute hoolikamalt jälgima, küsides kütusekasutuse kohta, helistades sõidukijuhtidele ja püüdes kõike tähelepanelikult jälgida.

See muutub kiiresti pidevaks surveks. Haldurid otsivad vastuseid, sõidukijuhid tunnevad end jälgitu ja survestatuna ning aega kulutatakse uurimisele, mitte parendamisele. Hoolimata kogu pingutusest jäävad tegelikud põhjused ebaselgeks ja olukord ei parane.

Ettevõte C valib teistsuguse lähenemise. Nad võtavad kasutusele tõelise kütusekulu jälgimise – mitte ainult jälgimise, vaid mõistmise.

Nad suudavad kõrvalekalded tuvastada nende tekkimisel, näha, millised käitumisviisid või marsruudid tarbimist mõjutavad, ja teha kohandusi reaalse info põhjal.

Aja jooksul muudab see kogu tiimi tööviisi. Kütuse kasutamine muutub millekski, mida mõistetakse, mitte ei arvata. Otsuseid on lihtsam õigustada. Ja parendusi tehakse pidevalt, mitte ainult vajaduse korral.

Vahepeal kasvab nende ettevõtete kasumivahe, sest kui marginaalid on väiksed, kogunevad isegi pisikesed ebatõhusused kiiresti. Need sõidukipargid, mis kohanevad varakult, on need, mis jäävad konkurentsivõimeliseks.

Esimene samm on suurema pildi mõistmine. Maponi kütuse- ja elektrisõidukite kokkuvõte koondab kogu kütuseinfo kõigi sõidukite ja kütusetüüpide kohta alates diislist ja bensiinist kuni LPG, LNG ja elektrini. See võimaldab halduritel kohe näha, kui palju iga sõiduk tarbib ja kui tõhusalt see töötab.

Siiski avastavad paljud sõidukipargid selles etapis, et ainuüksi andmete omamine pole piisav, sest mitte iga kõrvalekalle ei tähenda probleemi. Praktikas on kütusekulu harva ühesugune. Sama sõiduk võib näidata väga erinevaid tulemusi olenevalt töökoormusest, maastikust, ilmastikutingimustest või sõiduki taga olevast operaatorist. Tundes oma sõidukiparki ja töötades andmetega saab aga kiiresti õppida ära tundma, mis on normaalne ja mis mitte ning kus on vaja sekkuda.

Kui midagi tundub vale, on järgmine samm mõista, miks see nii on. Praktikas taandub see tavaliselt kolmele peamisele kontrollile.

1. Esiteks on oluline kontrollida, kas kütust on tõesti puudu. Vaadates kütusegraafikuid koos kütusekviitungitega saavad haldurid võrrelda, mida osteti, sellega, mis paaki jõudis, samuti teha järeldusi, kas millalgi vähenes osa kütusest järsult.

See võimaldab avastada nii vargusi paagist kui ka ebakõlasid tankimisel, isegi väikseid, mis muidu jääksid märkamata.

Näiteks: ostetud on 180 liitrit, kuid paagis on ainult 160 liitrit. Väike erinevus, mida on lihtne pidada süsteemiveaks, kuni sul on kviitung selle kinnitamiseks. Maponiga saab selle tankimisinfo automaatselt süsteemi lisada, sealhulgas on võimalikud integratsioonid suuremate kütusepakkujatega, nagu Circle K, Viada, Repsol, Olerex, Neste, Virši ja Alexela.

2. Teiseks tuleb üle vaadata sõidu kontekst. Sõiduajalugu pakub ülevaadet sellest, kus ja kuidas sõidukit kasutati, sealhulgas vahemaad, maastik, peatused ja viivitused. Mis võib esmapilgul tunduda liigse tarbimisena, võib olla seletatav nõudlikumate marsruutide või töötingimustega. Ehitustehnika korral võib märkimisväärne osa kütusest kuluda ka PTO tõttu ehk siis, kui masinad töötavad paigal seistes.

3. Kolmandaks tuleks analüüsida sõidustiili. Kütusekulu mõjutab oluliselt see, kuidas sõidukit juhitakse. Järsk kiirendamine, tarbetu tühikäik ja ebaühtlane sõidumuster suurendavad kõik kütusekulu ja rahalisi kulusid. Uuringud näitavad, et ainuüksi agressiivne juhtimine võib suurendada kütusekulu üle 20%, muutes sõidukäitumise üheks olulisimaks hindamise teguriks.

Nende kolme koosvaatlemine võimaldab halduritel oletuste asemel mõista ning teha kindlaks, kas kütusekulu tuleb töö eripärast, sõidustiilist või hoopis millestki muust.

Kui põhjus on selge, on järgmine samm olukorra lahendamine. Siin liigub kütusehaldus teadmiste tasandilt reaalse mõjuni.

Kui ebakõlad viitavad kütusekaole, tuleb tegutseda otsekohe. See võib tähendada konkreetsete juhtumite ülevaatamist koos sõidukijuhtidega, selgete sisereeglite kehtestamist või reageerimist välistele ohtudele, nagu vargused parkimisplatsidel.

Oluline pole mitte ainult nende sündmuste tuvastamine, vaid ka järjepidev tegutsemine. Nähtavus loob vastutuse ning kui tiimid mõistavad, et kütuse kasutamist jälgitakse ja kontrollitakse, hakkab käitumine loomulikult muutuma.

Kas teadsid? Video telemaatika annab lisakaitsekihi, toimides võimalike kütusevarguste heidutusena. Ja kui see siiski juhtub, sul on tõendid! 

Paljudel juhtudel ei tule suurim kokkuhoid mitte ühe suure probleemi lahendamisest, vaid igapäevaste harjumuste parandamisest.

Alusta tuvastamisest, millised sõidukijuhid vajavad tähelepanu. Maponi sõidustiili skoor annab selge ülevaate iga sõidukijuhi sooritusest, aidates tuvastada, kes sõidab tõhusalt ja kes mitte.

Sealt edasi keskendu konkreetsetele käitumisviisidele, mis kütusekulusid mõjutavad. Otsi mustreid, nagu liigne tühikäik, järsk kiirendamine või agressiivne pidurdamine – need on tegevused, mille mõju aja jooksul kuhjub ja kogu sõidukipargi kütusekulu suurendab.

Kui probleemid on tuvastatud, suuna teadlikult. Üldise tagasiside asemel kasuta reaalseid andmeid, et näidata sõidukijuhtidele täpselt, kus on vaja parandusi. Eriti tõhus on sõidukijuhtide võrdlemine sarnastes tingimustes, kuna see toob esile erinevused, mis muidu jääksid märkamata.

„Pärast ühe kuu pikkust sõidustiili jälgimist vähenes kütusekulu 5,2 liitri võrra 100 km kohta. See sõidukijuht sõidab igal nädalal umbes 3000 km. Kui kütuse hind on Soomes umbes 1,8 eurot liitri kohta, tähendavad parandused üle 1000 euro säästu iga kuu.“ – Maponi klient

Paljud ettevõtted lähevad veelgi kaugemale, võttes kasutusele stiimuliprogrammi. Sõidukijuhtidele, kes hoiavad kõrget tõhususe skoori või näitavad mõõdetavat paranemist, antakse preemiaid, enamasti rahalisi. See muudab kütusesäästu jagatud eesmärgiks, kus nii ettevõte kui ka sõidukijuht saavad paremast sooritusest kasu.

„Me soovime julgustada sõidukijuhte sõitma tõhusalt ja turvaliselt ning võimalike sõiduharjumuste probleemidega tegelema. See on võimalik regulaarse jälgimisega. Me premeerime oma parimaid sõidukijuhte Maponi sõidustiili analüüsi põhjal ning see on edendanud tervislikku konkurentsi ettevõttes.” – Maponi klient

Üks asi saab kiiresti selgeks: ainult andmed ei muuda midagi. Tulemused tulevad nende järjepidevast kasutamisest.

Need sõidukipargid, mis näevad suurimaid täiustusi, ei ole need, kes kontrollivad aruandeid kord kuus, vaid need, kes:

• vaatavad andmed iga päev üle;
• mõistavad, milline on n-ö normaalne olukord;
• tegutsevad varakult, kui midagi läheb valesti.

Aja jooksul loob see teistsuguse tööviisi. Kütus ei ole enam lihtsalt kulu ning tarbimine muutub millekski, mida aktiivselt hallatakse, mõistetakse ja pidevalt täiustatakse.

Kütusehinnad kõiguvad alati – see osa ei ole sinu kontrolli all. See, kuidas sinu sõidukipark sellele reageerib, on sinu kontrolli all.

Kui on üks asi, mida sellest õppida: mida rohkem on sul nähtavust, seda rohkem saad kontrolli hoida, hoolimata sellest, mis kütusehindadega juhtub.

Maponiga tuleb see nähtavus andurite andmete, sõidu konteksti ja kütuseostude kombineerimisest ühte süsteemi, nii et sa ei pea arvama, kuhu kütus kaob, vaid saad seda tegelikult näha.

Tahad näha, kuhu su kütus tegelikult läheb? Võta meie tiimiga ühendust ja näitame sulle, kuidas see praktikas toimib.