Šveits on kogunud jõudlusel põhinevat teemaksu veokiparkidelt alates 2001. aastast. Maksu nimetatakse LSVA-ks (Leistungsabhängige Schwerverkehrsabgabe) ning see arvestab tegelikult läbitud kilomeetreid, sõiduki kaalu ja heitmeklassi.
Nagu kuningate dünastia, arenes süsteem edasi LSVA II-ks ja nüüd LSVA III-ks. Uuri, mis on teise ja kolmanda versiooni erinevused ning kuidas olla alates 1. jaanuarist 2026 täielikult nõuetega kooskõlas!
Kuidas töötas LSVA II?
LSVA II toimis kiipkaardisüsteemi alusel. Igal sõidukil oli füüsiline kaart, mis sisaldas tuvastusandmeid, nagu täismass, registreerimisnumber, omanik jms. See kaart sisestati valitsuse poolt väljastatud seadmesse (OBU), mis salvestas Šveitsi teedel läbitud kilomeetrid.
Kord kuus pidi veokipargi ettevõte esitama kõigi kaartide andmed – digitaalselt või kohapeal. Välisriigis registreeritud veokite puhul oli olukord veidi teistsugune, kui sõidukil puudus riiklik seade. Sellisel juhul oli tavapärane, et sõidukijuht esitas Šveitsi sisenemisel ja sealt lahkumisel läbisõiduandmed käsitsi.
Kuigi süsteem oli üsna turvaline, ei olnud see eriti praktiline – see nõudis kõigilt osalistelt käsitsi tööd: veokipargi halduritelt, sõidukijuhtidelt ja teemaksuametnikelt. Just siin tulebki mängu LSVA III.
Kuidas LSVA III töötab?
Uus süsteem, mis jõustub 1. jaanuaril 2026, kasutab uusimat tehnoloogiat, et muuta teemaksuprotsess täielikult digitaalseks. Nüüd peab igal veokil olema GPS-jälgimisseade. See võib olla riigi väljastatud seade või erafirma pakutav jälgija.
Seade salvestab GPS-i abil pidevalt läbitud kilomeetreid ja edastab andmed kas otse FOCBS-ile või teenusepakkujale, kes need seejärel ise FOCBS-ile saadab. Sõidukijuhtidel ei ole enamasti vaja midagi teha, samas kui veokipargi halduritel tuleb teha vaid ühekordne seadistus ja andmete kvaliteeti aeg-ajalt jälgida. Arveldamine toimub samuti automaatselt.
Kas teemaksu suurus muutus?
Üldjoontes jääb teemaksu arvutamise valem samaks. Siiski võivad kulud muutuda, kuna läbitud vahemaad hakatakse koguma uuel viisil – nüüd ainult GPS-jälgimise kaudu.
Mida peavad transpordiettevõtted tegema?
Muudatused võivad olla sulle üsna väikesed või pisut suuremad – sõltuvalt sinu hetkeolukorrast.
Šveitsis ja selle ümbruses sõitev veok peab olema varustatud GPS-jälgimisseadmega, mis salvestab läbitud vahemaad. Kui sinu sõidukil sellist seadet üldse ei ole, saab valitsus selle tasuta anda (kuigi võivad kaasneda muud kulud), edastades andmed riiklikule teenusepakkujale NATRAS AG. Probleem on aga selles, et see süsteem teebki ainult ühte asja – aitab täita Šveitsi teemaksunõudeid. Jälgimisandmetest muid kasulikke ülevaateid ei saa.
Kui sinu ettevõte kasutab juba teenusepakkuja pakutavat sõidukipargi haldustarkvara ja seadmeid, on kaks võimalikku stsenaariumi. Kui see ettevõte on heaks kiidetud NETS-i (National Electronic Toll Service) või EETS-i (European Electronic Toll Service) teenusepakkuja, siis on andmete edastamise alustamine Šveitsi ametiasutustele väga lihtne. Tuleb lihtsalt haldustarkvaras integratsioon aktiveerida (täpsed sammud võivad varieeruda).
Kui sul on küll haldustarkvara ja seadmed, kuid teenusepakkuja ei ole NETS ega EETS, siis oled sisuliselt alguses tagasi. Pead hankima teise seadme, mis on ühendatud kas volitatud erapakkuja või valitsuse lahenduse NATRAS AG-ga.
Sõltumata lahendusest on sinu peamine kokkupuutepunkt LSVA III-ga Šveitsi ePortal – registreeru seal, kui sa pole seda veel teinud. Kui kasutad valitsuse lahendust, tuleb ePortalis sisestada andmed oma veokite ja haagiste kohta (täismass, VIN-kood jms).
Kui kasutad erapakkujat, tuleb need andmed sisestada oma sõidukipargi haldustarkvarasse. Kui oled seal varem põhjalikke andmeid pidanud, ei pruugi sa isegi midagi tegema pidada.
Ära unusta haagiseid
Haagised kuuluvad samuti LSVA III süsteemi alla. Praktilises mõttes tähendab see, et iga kord, kui saadad ametiasutustele läbisõidu aruande, peab see sisaldama teavet ka selle haagise kohta, millega veok koos liikus. Seda saab teha kolmel peamisel viisil.
- Sõidukijuht valib haagise ettevõtte registreeritud haagiste loendist, mida kuvatakse valitsuse jälgimisseadmes. See tuleb teha enne sõitu.
- Sama teeb sõidukipargi haldur, kuid sõidukipargi halduse tarkvaras – kui ettevõte seda kasutab.
- Veok ja haagis ühendatakse digitaalselt, automaatselt. Selleks peab mõlemal olema jälgimisseade. Haldustarkvara tuvastab, et konkreetne veok ja haagis on teineteise lähedal, arvestades ka muid parameetreid. Sellist automaatset sidumist võimaldavad vaid vähesed süsteemid – Mapon on üks neist.
Mapon – ametlik NETS-teenusepakkuja
Lihtsalt öeldes: kui kasutad meie sõidukipargi halduse platvormi, sisestad põhiandmed veokite ja haagiste kohta ning sul on paigaldatud ühilduvad seadmed, siis on Šveitsi teemaksunõuete täitmisega tegelemine sinu jaoks minevik!
Saadame andmeid automaatselt iga päev eelmise kalendripäeva kohta koos võimalusega neid käsitsi parandada. Meie süsteem toetab veoki ja haagise automaatset ühendamist, mis tähendab, et inimlikud vead ja valesti sisestatud sidumised jäävad ära! Parim osa – Maponi LSVA III integratsioon on meie klientidele tasuta.
Küsi demot juba täna!